Maris Jakobson | Fotod: Karl-Kristjan Nigesen

Ruttar Teär ütleb oma tööd iseloomustades, et ta on üpris pisike, kuid vajalik mutter kõigis tegevustes, milles osaleb. Ja neid tal juba jagub! Nagu ka vaimustust oma töö vastu ning võimalusi oskuste ja võimete piire kombata.

Ruttari sõnul on kõik, mida ta varem teinud, suunanud ta lõpuks Tehnikaülikooli. „Varasem töökogemus on andud mulle teatava teadmiste pagasi ja loogilise mõtlemise ning haridustee on seda kinnistanud,“ ütleb ta.

Varasemat tööelu iseloomustab ta sõnadega „kirjum kui sebra“. Algas see juba 9-aastaselt üheksa-aastaselt ajalehepoisina, jätkus teismelisena karjas käies ja farmi abitööliseks olles ning gümnaasiumi suvevaheaegadel ehitajana nii siin kui sealpool Soome lahte töötades. Eesti Maaülikoolis tootmistehnikat õppides lisandus kogemustesse ka praktika Saaremaa Lihatööstuses mehaaniku rollis. „Lisaks käisin ülikooli kahel suvisel pausil Reval Autos lukksepaks ja kooli kõrvalt olin Olerexis tehnik,“ jätkab Ruttar. „Ülikooli lõpetamise ja TalTechi tööle asumise vahel töötasin samuti autoremondilukksepana ettevõttes, mis on Hyundai, Citröeni, Izusu, Suzuki margiesindus Saaremaal.“

Väikelaevaehituse kompetentsikeskusse asus Ruttar tööle 2019. aastal mehaanik-laborandina. Seejärel sai temast katsete spetsialist ning eelmise aasta lõpust laborite peaspetsialist. Aga karjääri tegemine teda ei huvita. „Tahan vaid teha tööd, milles on võimalik omandada uusi oskusi ja teadmisi ning mille tegemine pakub mulle rõõmu.“

Ahvatles see, mida keegi teine ei tee

Ruttar märgib, et teda ärgitas TalTechi kandideerima tema eelkäija Madis Salumaa, kes soovis uusi väljakutseid, kuid ei tahtnud kollektiivi hätta jätta. „Tundub, et ta nägi minus midagi. Mina nägin võimalust pea ees tundmatusse hüpata,“ meenutab ta. „Lisaks kõigele muule – kui tihti avaneb võimalus teha tööd, mida keegi teine ei tee?“

Hiljem, olles juba teadusest ja haridusest ümbritsetud, otsustas ta TalTechis omandada ka magistrikraadi. Õpingud „Tootearenduse ja tootmistehnika“ erialal on praegu veel pooleli.

„Kuna asusin TalTechi tööle suhteliselt madalale astmele ja teaduskauge inimesena, olen saanud end ühel või teisel moel n-ö lainele viia. Ehk siis konkreetselt laborite peaspetsialisti ametiks on mind ette valmistanud töö TalTechis koos kõigist varasematest ametitest õpituga,“ lisab ta.

Laborite peaspetsialisti töö sisu on ühelt poolt laborite töö korraldamine ning nendega seotud toimimisriskide ja protsesside analüüsimine ja parendamine, sealhulgas tehnilise korrasolu tagamine (hooldused, kalibreerimised jms). Samuti tuleb tegeleda katseseadmete ning materjalide hankimise ja haldamisega. Teisalt kuulub peaspetsialisti tööülesannete hulka osalemine väikelaevaehituse kompetentsikeskuse teadus- ja arendustegevuses ning teadmussiirdes.

Teemad ja ülesanded, millega kompetentsikeskuses tegeletakse, leiavad oma tee sinna nii klientide, koostööpartnerite kui ka teadlaste kaudu, aga mõned ideed sünnivad kohapeal. „Eks ma selline endast targemate inimeste heade mõtete füüsiline elluviija olen,“ muigab Ruttar.

Erilahenduste loomine ja katsetamine – basseinis!

Laborite peaspetsialist saab oma ametis päris tihti enda oskuste ja võimete piiril olla. Kuid mõttekaaslasi leiab alati ja õppida on kõigilt midagi – tähtis on vaid osata omandatud teadmisi rakendada.

Töö muudab tema jaoks paeluvaks eelkõige rutiinitu rutiin. Rutiin on see, et on koht, kus töö toimub, kollektiiv ja tegevuse pealkiri. Rutiinitus seisneb aga selles, et ükski projekt pole sama mis teine, ükski probleem ei kordu üldjuhul samal kujul ning universaalsed lahendused on pigem unistus.

Just see viimane, erilahendused ja nende välja mõtlemine, ongi see, mis paneb Ruttari silmad särama. Eriliselt põnev on aga mudelkatsete tehniline ettevalmistamine ja läbiviimine vastavalt määratletud standarditele.

Raskeim on aga enda jagamine kõigi ülesannete vahel nii, et miski ei kannataks. „Samal ajal on käimas on üks tootearendusprojekt, meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu ja -teenuste arendamine ehk SCC 2.0, ning ühe uuendusliku laevadisaini mudelkatsetamine. Need on üpris ajamahukad ja tähelepanu nõudvad tegevused, lisaks neile tuleb tagada ka kogu ülejäänud elu toimimine.“   

Korraga tulebki end üldjuhul jagada kolme suurema projekti vahel, mis omakorda jagunevad mitmeks väiksemaks, mille hoomamiseks peab Ruttari sõnul appi võtma Exceli tabeli.

Kaks kätt ja sassis pea

Ruttar naerab, et tema peamised töövahendid on kaks paksu nahaga kätt ja sassis juustega pea. Lisaks siiski veel ka arvutipõhised ja füüsilised tööriistad või segu neist kahest. „Suurema hulga tööst saab ära teha füüsilises maailmas,“ märgib ta. „Kõige erilisem töövahend on muidugi 60 meetrit pikk, 5 meetrit lai ja 3 meetrit sügav mudelkatse bassein.“

Pole siis imestada, et kolleegid kutsuvad Ruttarit basseinipoisiks, kes on ametis kogu südame ja hingega. Kolleegide tunnustus omakorda on Ruttari jaoks kõige suurem tänu.